Vaatluste kokkuvõte

Koolivaatluste kokkuvõte

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium

10.10.17

	2. Õppimiseks soodsa keskkonna loomine.
	2.1. Loon klassis sõbraliku ja turvalise töömeeleolu.	Kasutatakse rutiintegevusi. Hommikuti on klassis hommikuring, milles läbitakse rutiinseid tegevusi. NT: Nädalapäeva ja kuupäeva määramine, karu riietamine ja ilma vaatlemine, tähtpäevadest rääkimine. Kordamine : eile oli, täna on, homme tuleb. Hommikuringi viib esialgu läbi õpetaja ning aja möödudes hakkavad õpilased ise hommikuringi läbi viima, sest tegevused on alati samad. Õpilased tunnevad ennast klassis vabalt. Ühtselt suheldakse õpetajaga, kuid vahel läheb liiga lärmakaks ja õpetaja ei suuda klassi tunnilainele viia. Õpilased tunnis aitavad üksteist, hoiavad järjel ja vajaduselt tõlgivad ja toetavad verbaalselt kaaslast. Õpilased ei karda teha vigu, sest vea korral õpetaja parandab teda ja keegi ei pahane, kui neid parandatakse. Õpetaja on toetav ja rõhutab, et “ Me oleme siin, et õppida ja kui me õpime, siis ei peagi kohe oskama.”. Klassi seinal on kõigile nähtaval klassi reeglid. Õpilased käituvad reeglite kohaselt ja kui eksivad, siis suunab õpetaja nende tähelepanu reeglitele. Õpetaja tunnustab reeglite järgimist ja keelekasutust.  Reeglite eksimise vastu on õpetajal käitumisevalgusfoor, mis toimib sama põhimõtte järgi nagu jalgpallis hoiatuse kaardid. Punase kaardi korral saab õpilane märkuse, kuid enne seda tuleb tal saada ka kaks kollast hoiatust. Õpetaja sõnul ei ole ta pidanud veel märkusteni minema, sest see foor reguleerib õpilaste käitumist ja keegi ei taha saada punast tuld.
	2.2. Valin teema käsitlemiseks ainealaselt ja keeleliselt rikkaliku sisendi.	Aine sisu õpetamisel kasutab õpetaja erinevaid meetodeid, et teema oleks õpilastele huvitav, et nad saaksid liikuda, rääkida, mõelda, kirjutada. Tehakse samu harjutusi, mis eelnevates tundides, kuid näiteks sihtpunkt on vahetunud ( uus number, uus täht). Kriitilist mõtlemist kasutatakse harjutust, kus õpilane peab kuulama õpetaja käsklusi ning selle järgi joonestama vihikusse. ( Parem, vasak, üle, alla ja numbrite kordamine – õpilane peab korraga mõtlema mitmele õpitud materjalile.)
	2.3. Annan sageli õpilastele võimaluse rääkida ja kirjutada. 2.4. Kujundan klassiruumi õppetööd soodustavaks.	Tegemist oli algklassidega ning seal rääkis õpetaja rohkem, kui õpilased, kuid suunas õpilasi aktiivselt vestlema, vastama täislausetega, reflekteerima õpitut ja arvamust avaldama (mis meeldis ja mis ei meeldinud). Rühmatööd: Ühes tunnis, kus õpilased pidid kaaluma erinevaid juur- ja puuvilju, oli rühmatöö suhteliselt hästi jaotatud, sest olid neljased grupid ja õpilased said omavahel suhelda, samas oli näha ka laudasid, kus kõik õpilased ei olnud rühmatöösse kaasatud.  Teises tunnis jäi häirima see, et lauad olid üksteisest liiga kaugel. Kokku oli lükatud 5 lauda, ning oli näha, et seal ei kuulnud rühmakaaslased üksteist ja nad loobusid rühmatööst väga kiiretl ning tegelesid tunniväliste asjadega. Õpetajal oli neid raske ka teemasse tagasi tuua, sest nad olid kohe tunnist eemal.
2.4. Kujundan klassiruumi õppetööd soodustavaks.		Õpilaste tööd on klassis seintel – näha ka all olevatel piltide. Lugemismaterjal on klassi tagaküljel riiulis. Sisaldab rohkem õpikuid, kui lihtsalt lugemismaterjali, kuid koolis on ka selleks raamatukogu. Sõnalised mõisted on paigutatud klassis esemetele ja samuti on seintel nähtavad õpitavad teemad, õpilasi toetavad materjalid.

6. Õpilaste erinevate vajaduste arvestamine.
6.1. Kasutan erinevaid õppimisstrateegiaid ning arendan õpioskusi.	Tunnis kasutatakse erinevaid võtteid uue teema õpetamiseks. Näiteks õpitakse numbrit 3, aga selle juures korratakse numbrit 1 ja 2. Õpilased peavad esialgu kirjutama õhku number 3, seejärel enda kehaosadele, maha, kaasõpilase peale, lauale jne. Seejärel mängitakse mängu, kus õpilased jalutavad klassis ringi ja vastavalt sellele, mis numbri õpetaja ütleb, moodustavad õpilased nt paari, kolmiku või jalutavad üksi. Samal ajal kui õpetaja ütleb suuliselt numbri, näitab ta ka arvkaardiga, mis numbri ta ütles. Samuti leiab õpilane ka seinalt numbrikaardid ja mitu tükki on number 2 või 3 jm. Enamasti on igas tunnis kõik õpilased õpiülesandega kaasatud, kuid rühmatöös jäävad mõningased õpilased tahaplaanile ja ei tööta teistega kaasa ning on hajevil. Tunni lõpu poole on märgata, et mõned õpilased väsivad ja seega ei tee nad enam ka korralikult teistega kaasa.
6.2. Selgitan välja õpilaste huvid, arvamused ja soovid ning arvestan nendega valikuid tehes.	Kasutatakse lugemist, loetu jutustamist, mänge (mis number on ja tähe ning numbri moodustamine inimestest – seda tehakse nii matemaatika, kui ka eesti keele tunnis, seega on õpilastele tuttav mäng ja ei lähe aega selle selgitamisele.) Lisaks kasutatakse tunnis suhtlemist, rühmatööd, kaaslastega arutamist vaikselt, kirjutamist, kuulamisülesannet. Näha on, et tunni ülesehitus sarnaneb igas tunnis, ning õpilased teavad, mida teha tuleb. Mängud ja tegevused on varem juba tehtud ja õpilastele tuttavad.
6.3. Organiseerin õpikeskuste kaudu erinevaid tegevusi, et õpilased saaksid jõu- ja huvikohaselt töötada.	Õpilased ei vali ise tegevusi vaid õpetaja ütleb, mida tehakse. Tunnis kasutatakse erinevaid õpistiile, et rakendada erineva õppestiiliga õpilasi. Loetakse, kirjutatakse ja kasutatakse aktiivtegevusi ning kuulamisülesandeid.