LAK tunnikonspekt

KLASSIÕPETAJA ERIALA TUNNIKONSPEKT                                                                       

Õppeaine: Matemaatika           (Klassis 12 õpilast)                                                                                                                               

Tunni teema/Õppeühik: Pikkuste mõõtmine. Millimeeter. Teisendamine.

Aeg: 7.03.17 – 45 minutit

Klass: 3. klass

Üliõpilase nimi: Piret Vuks

Õppevahendid, sh töövahendid ja -materjalid: Kirjutusvahend, tööleht pikkuste mõõtmine (Lisa 1), värvilised pliiatsid, joonlaud, harilik, kustukumm, bingoleht (Lisa 2), nöörijupid, mõõdulint.

K, Belials. (2014) Matemaatika õpik 3. klassile. II osa.  Tallinn: Avita.

K, Belials. (2014) Matemaatika töövihik 3. klassile. II osa. Tallinn: Avita.

Tunni eesmärgid:

Aineõpetuslikud (akadeemilised (T, O, V või) pädevused) :

·             Õpilane teab, et pikkusühik millimeeter tähistatakse lühendiga mm.

·             Õpilane teab, et ühes sentimeetris on kümme millimeetrit.

·             Õpilane oskab mõõta pikkuseid.

·             Õpilane oskab teisendada mm – cm – dm – m.

·             Õpilane teab mis on sirglõik ja oskab seda joonestada.

arendavad (võimed) ja kasvatuslikud  : - keeleline arenemine.

·             Õpilane lahendab iseseisvalt töölehte suulise ja kirjaliku juhise järgi.
         Õpilane töötab grupis.

   
     Keel:
        Oskab väljendada mõõtühikute terminoloogiat.  
        Õpilane kasutab pikkuste mõõtmisel, mõõtühikute millimeeter, cm väljendeid ülesannete lahendamisel.

·            Õpilane põhjendab oma tehtud tööd.
        Õpilane kuulab kaasõpilast ja vajadusel parandab teda.
        Õpilane kuulab räägitut.
        Õpilane arutab koos kaaslastega.

Tunni käik:

Aeg	Õpitegevused: käsitletavad aineosad, teemad, põhimõisted ning nende edastamiseks kasutatavad meetodid ja tööviisid; abi- ja näitvahendid, lisamaterjalid jne, sh õppevahendid koos põhjendustega. Hindamine + põhjendused	Lõiming Läbivad teemad Kuidas? Põhjenda!	Millised õpitulemused saavutati?
8:00 3 min	I Ettevalmistus põhiosaks ”Alustame tunniga! Tere hommikust! Istuge!” ”Otsi endale lauale joonlaud ja uuri natuke, mis seal joonlaual on. Arutage enda laudkonnas. Seejärel arutelu koos klassiga.”  – kriipsud, numbrid, cm-id. (Edasist näitan ka tahvlil suure joonlaua peal ja iga õpilane vaatab ka oma joonlauda.) ”Leia oma joonlaualt 1 cm pikkune lõik.” ”Mitmeks võrdseks osaks on sentimeeter jaotatud?”  - 10 ”Iga selline osa on 1 millimeeter. Millimeeter on pikkusühik, mita tähistame lühendiga mm.” (Kirjutan tahvile mm ning selgitan kust see lühend tuleb, kirjutan millimeeter tahvlile.) ”Seega nagu me lugesime, siis 1 cm mahub 10 mm.” Kirjutan tahvlile 1 cm = 10 mm – ”seda nimetatakse teisendamiseks.” ”Tänases tunnis me uurimegi erinevaid pikkusühikuid ning harjutame nende teisendamist ja pikkusühikutega arvutamist.”	Õpilane arutab koos kaaslastega. Lühendid eesti keeles. Tunniteema teatamine.	LAK – Õpilased on klassis nö kodugruppides. Arutavad omavahel, seejärel klassiga. Õpiane uurib endale tuttavat õppevahendit esmalt ning tuletame meelde, mis seal märgitud on. Seejärel alustame õppimist juba tuttava vahendiga. Õpilane töötab grupis. Õpilane teab, et pikkusühik millimeeter tähistatakse lühendiga mm. Õpilane teab, et ühes sentimeetris on kümme millimeetrit.
8:03 6 min 8:09 4 min 8:13 2 min 8:15 7 min 8:22 6 min 8:28 5 min 8:33 7 min	II Põhiosa ”Ava õp lk 56. Ning mõõda harjutuses 238 olevad sirglõigud ära, et saada teada erinevate putukate pikkused.”- Koos arutleme läbi putukate pikkused. ”Paneme need putukad pikkuse järgi kasvavasse järjekorda.” – lepatriinu, sipelgas, mesilane, herilane, rohutirts. (Kõige pikem on …, Kõige lühem on …, Keskmist kasvu on…)  Uurime, kes on meie klassist kõige pikkem, kõige lühem. Jagan igale õpilasele töölehe (erinevate pikkustega pliiatsi pildid – õpilasel üleanne, värvi kõige pikem pliiats punaseks, kõige lühem pliiats kollaseks jm).   ”Otsi välja värvilised pliiatsid, kirjutusvahend ja joonlaud. Loe ülesannet ja lahenda see iseseisvalt.” - Seejärel kontrollime koos. “ Me just rääkisime, et 1 cm on 10 mm. (Asetan tahvlile näitvahendi, mis tähistab 1 cm ja tema alla sama pika paberi, mis on jaotatud 10-ks millimeetriks.) Kui 1 cm on 10 mm ja mul on kaks sama pikka juppi, ehk 2 cm. Mitu mm on siis 2 cm? “– 20 mm (Ehk 10mm + 10mm). “Kui mul on 3,5 cm, mitu mm see on?” – 35 (sest 30 + 5) “Teisendame suuliselt õpikust ülesande 239 ja 241. Iga õpilane võtab kaks.” “Kirjalikult vihikusse ül 242 esimene tulp. Kaks esimest tehet teeme koos, teised kaks iseseisvalt. Võta nüüd roheline pliiats ja kontrollime õigsust.” Kutsun õpilase tahvlile lahendama. Pinginaabrid vahetavad vihikud. “Vaata õpikus ül 243. Mõõda sirglõigud AB, EF ja KL – kui pikad nad on cm ja mm? Sirglõiku tähistame nii, kui joone otsad on kriipsuga suletud ning sirglõiku märgime, otspunkti täht kirjutatakse sirglõigu otsa. (Teen tahvlile näite.) Joonesta enda vihikusse sirglõik RS = 8 cm ja 4 mm.” Liigun klassis ringi ja vaatan, kuidas õpilased joonestavad sirglõiku. “Mitu mm pikk sirglõik on?” – 84 mm “Ava tv lk 46 ja uurime, mis pikkused seal juurde tulevad.” –dm ja m. “Mis pikkusühikut märgitakse tähisega dm ja m?” – detsimeeter ja meeter. “Kui uurime sealset joonist. Me juba teame, et 1 cm on 10 mm. Kuid mitu cm on 1 dm? Vaata jooniselt. – 10 cm Mitu dm on 1 m? – 10 Mitu cm on 1 m? – 100” “Kui on mul on 1 m pikkune nöörijupp, 10 dm pikkune nöörijupp ja 100 cm pikkune nöörijupp. Milline nöörijupp on kõige pikem?” – kõik ühe pikad, aga eeldan, et õpilased pakuvad 1m.  Kontrollime nii, et näitan kolme nöörijuppi, aga nad on kokku pandud. Annan mõõdulindi ja n öörijupi rühma peale klassis (kolm rühma) ja lasen pikkust mõõta. Nii avastavad kõik rühmad, et neil on tegelikult ühepikad nöörijupid. “Aga kui mul on 2 dm pikkune nöörijupp ja 20 cm pikkune nöörijupp,  kumb nöörijupp on siis pikem?” – samapikad. “Kirjuta pävikusse kodutöö. Tv lk 46 ül 1 - 2.” Kirjutan kodutöö tahvlile.	Loodusõpetus – putukate suuruse võrdlemine. Matemaatika – järjestamine väiksemast. Pliiatsite mõõtmine. Kunstiõpetus – käeline tegevus, värvipliiatsitega värvimine. Õige pikkusega pliiats õiget värvi. Värvide meeldetuletamine. LAK – näitvahend, selgitamine ja näitlikustamine – arutelu. Aktiivtegevus – ise järeldavad ja kinnistavad õpitut. KODUTÖÖ KA TAHVLILE.	Õpilane oskab mõõta pikkuseid. Õpilane põhjendab oma tehtud tööd. (Lausete moodustamine) Õpilane lahendab iseseisvalt töölehe. Õpilane saab ülesande juhendist aru. Õpilane oskab teisendada mm – cm – dm – m. Iseseisevtöö – teised kuulavad ja vajadusel parandavad. Õpilane teab mis on sirglõik ja oskab seda joonestada. Pinginaabri töö kontrollimine. Õpilane oskab teisendada mm – cm – dm – m.
8: 40 5 min	III Tunni kokkuvõte “Sentimeetri bingo” – jagan igale õpilasele bingolehe (Paber ruudustikuga). Kirjutan tahvlile erinevad pikkused. Õpilane märgib ruudustikku need. Seejärel nimetan suuliselt erinevaid pikkusied. (100mm - 10 cm). Õpilane tõmbab maha, kui nimetati see pikkuseühik. Seejärel nimetan millimeetrites pikkusied ja õpilane leiab oma pikkuse. Mängime nurkademängu. Kui nurgad täis tuleb hüüda bingo – võitja peab nimetama, mitme millimeetri pikkused joonlauad tal nurkades on. Võitja saab kleepsu preemiaks. “Olite tublid ja töökad. Lõpetame tunni. Võite minna vahetundi.”	Tundi lõpetav kordav mänguline tegevus. KUULAMINE - kirjalik Tunni lõpetamine.